Ajalugu

Ajalugu

Koolimaja celebrity porn stars
teadaolevad asukohad ja areng:

1717 – 1733 Kool asus Uustalul Abrami talus. Elamu asus praeguse Raasiku kalmistu kabeli kohal.
1733 – 1745 Kool asus Uustalu uues köstri- ja koolimajas.
1745 – 1773 Kool asus Uustalu köstri- ja koolimajas, Lubjaahju ja Tammiku talude piirimail.
1773 Ehitati sinna uus 9 sülla pikkune ja 5 sülla laiune koolimaja.
19. saj Kool asus Paenurme karjamõisa ruumides, hiljem ka Raasiku raudteejaama lähedal Vainukõrtsi ruumes.
1870 – 1962 Kool asus Läti mõisas; valla- ja koolimajaks ehitatud hoones.
1962 – … Kool asub Raasiku alevikus oma praeguses hoones. Samal ajal algas kooli katseaia rajamine
1970 – ndad Valmis õpilaste ja lastevanemate ühistööna staadion
1976 Valmis ühiskondlikus korras staadionimaja (projekt õp Karl Ülevain)
1978 Asfalteeriti kooli ümbrus
1979 Kaeti parketiga põrandad koridorides ja õpetajate toas
1980 Uuendati kooli keskküttesüsteemi ja paigaldati õpetajate majja keskküte
1992 – 1993 Kool Mistra küttele
1995 Sai koolimaja uue katuse
1998 Kool saab esimesed arvutid ja hakatakse sisustama arvutiklassi
2004 – 2005 Ehitati välja kooli ventilatsioon
2007 Uuendati kooli arvutipark ja renoveeriti arvutiklass ning suvel algas ka saali ja dušširuumide remont

Teadaolevate koolijuhatajate ja direktorite nimed:

1717   Bergmann, Jürgen
1847 – 1850 Kanas, Berd
1850 – 1854 Treuer, Jaan
1854 – 1856 Piirkop (Piirkovski), Ado
1856 – 1861 Thal, Rein
1861 – 1867 Reising (Reis), Adam
1867 – 1876 Kivistik, Jüri
1876 – 1879 Willberg, Jaan
1879 – 1885 Bötcher, Tõnis
1885 – 1901 Matson, Friedrich
1901 – 1903 Roots, Johannes
1903 – 1912 Känd, Karl
1912 – 1913 Mänd, Rudolf
1913 – 1914 Osvet, Julius
1914 – 1941 Mänd, Rudolf
1941 – 1951 Vilippus, Johannes
1951 – 1952 Kalju, Asta
1952 – 1954 Mitt, Elfriide
1954 – 1959 Tiits, Heli
1959 – 1966 Jürisson, Jaan
1966 – 1969 Otto, Linda
1969 – 1994 Kondratjev, Voldemar
1994 – 2004 Palusoo, Maire
2004 – 2006 Betlem, Katrin
2006 – ... Viira Kadri

Raasiku ümbruse koolide ajaloost

Ülevaade Harju-Jaani kihelkonna koolidest asub SIIN

 

 

RAASIKU ÜMBRUSE KOOLIDE AJALOOST
18. – 19. SAJANDIL

 

KODU – UURIMUSLIK TÖÖ
1979 – 1980.a.
Mare Vaarik

 

Kirikliku ideoloogia mõju tugevdamiseks tehti 17.-18. sajandi algul Eesti alal katseid asutada talurahvakoole. Selleks rajati kihelkondadesse köstrikoole, kus õpetati lugemist ja kirjutamist.

Harju–Jaani kiriku raamatute alusel loodi 1717.a. mardipäeval pastor Heinrich WREDE õhutusel ka Raasikule kool, mille esimene õpetaja oli köster Bergmann.

1710 a. valiti Kuusalu kirikuõpetaja Knüpseri teener JÜRGEN BERGMANN Harju – Jaani koguduse köstriks. Bergmann oli aga Sutlemma mõisa parun Stackelbergi pärisomandus ja see nõudis teda siit tagasi, kuid oli ka valmis tema eest tasu võtma. Härra Nietoth ostis Bermanni 10 taalri (umbes 8 rubla ) eest parunilt ära ja kinkis talle priiuse. Kingituse üle anti Bergmannile kirjalik tunnistus, et edaspidi keegi enam ta vabadust kitsendada ei saa. *(Väljavõtted Raasiku kooli kroonikast, mis on kirjutatud 1919.a.)

Palgaks sai köster peale Uustalu koha kihelkonnast igalt talult, olgu see terve või poole adra suurune 1 külimit vilja, veerand adra pealt vähem, ja puust linu. Aruküla ja Kehra mõisast sai 1 vaka, Raasikult, Peningilt, Perilast ja Haljavast 2 vakka, Kambilt 3 ja Anijalt 4 vakka vilja. Peale selle sai köster igal pühapäeval 3 kopikat selle eest, et ta kirikus kotiga raha korjas, kolme suure püha viimasel pühal sai ta aga terve koti raha endale ja jõulu ajal veel 1 taalri kingaraha. Ristimise pealt sai köster 2 kopikat, laulatamise pealt 5 kopikat, paar kindaid ja sukapaelad. Leerilaste pealt külimit vilja ja 5 kopikat., matmise eest vana inimese pealt 5 kopikat, lapse pealt 2 kopikat ja kirikusse matmise pealt 10 kopikat.

Koolipidamise eest sai köster kiriku kassast iga aasta l0 rubla.

Praeguse Raasiku 8 – klassilise Kooli (Raasiku Põhikooli) piirkonnas on olnud kaks kooli – Raasiku ja Haljava koolide eelkäijad, sellepärast on töös juttu vaheldumisi mõlemast koolist.

Teadaolevad endiste koolide asukohad:

1717 – 1733.a. asus kool Uustalu Abrami talus (elamu asus praeguse Raasiku vana surnuaia kabeli kohal)
1733 – 1745.a. asus kool Uustalu uues köstri- ja koolimajas.
1745 - 1773.a. köstri-ja koolimaja viidi üle Lubjaahju ja Tammiku vahelisele alale.
1773 .a. ehitati endisesse kohta uus 9 sülla pikkune ja 5 sülla laiune köstri- ja koolimaja.
18......aastail asus kool Paenurme karjamõisa ruumides,hiljem asunud Raasiku raudteejaama lähedal Vainu kõrtsi ruumes.
1870 - 1962.a. asus kool Läti mõisas valla- ja koolimajaks ehitatud hoones

Haljava kooli eelkäijad:

1867.a. Haljavas Peetri talus.
1868 - 1921.a. Sambu külas Tinametsa mäele ehitatud valla- ja koolimajas (Haljava alevikus)
1921 - 1962.a. asus kool endises Haljava mõisas.

Teadaolevad koolijuhatajad 18.- 19. sajandil:

1717.a. Mardipäeval Jürgen Bergmann
Täpsemad andmed on 1847.a.-st
1847 – 1850 Kanas, Berd
1850 – 1854 Treuer, Jaan
1854 – 1856 Piirkop (Piirkovski)
1858 - 1861 Thal, Rein
1861 - 1867 Reising (Reis), Adam
1867 - 1876 Kivistik, Jüri
1876 - 1879 Wilberg , Jaan
1879 - 1885 Bötcher, T
1885 - 1901 Matson, Friedrich.

Haljava koolis :

1867 - 1868 Peelbaum, Madis
1868 - 1877 Tiitsmann, Jaan
1877 - 1892 Andewei, Priidik
1892 - 1895 Kitwel, Hans
1895 - 1942 Vilippus, Johannes

Haljava kooli ajaloo kirjutamisel on olnud aluseks Priidik Andewei käsikirjalised päevikud „Mõnda minu mälestustest ja lühike elulugu“ I osa , l928 – 1936.a.

Olgugi,et 18.-19.sajandil oli Eestis loodud rahvakoole, oli peamine ikka koduõpetus.

Juba enne kooli õpetati taludes lugemist. Koduõpetus oli allutatud ka pastoritele, kes nõudsid peale lugemise ja kirjutamise katekismuse ja kirikulaulude oskamist.

Ärksama vaimuga inimesed käisid kiriku juures õppimas, hiljem õpetades seda edasi kodustele. Haljava mõisa laste õpetaja oli õpetanud ka teenijate lastele lugemist ja kirjutamist. Harju–Jaani köster oli õpetanud lastele laulmist. Paremad käisid pühapäeviti kirikus laulmas. Viimane tuntud laulumees kirikus olnud Tõnu Virgebau. Kui 1854.a. oli kirikusse toodud orel, siis laulumehel enam sellist tähtsust ei olnud.

Rahva lugemise oskust oli üks kord aastas mõisas järele katsutud. 1863.a. käsutatud Haljava mõisa kokku ümbruskonna rahvast, kus siis kirikuõpetaja igaühe lugemist proovis.

1860-aastatel eesrindlikud kooliõpetajad ja talupojad võitlesid hariduse levitamise eest. Nõuti valla – ja kihelkonna koolide vabastamist baltisaksa mõisnike ja pastorite mõju alt.

1864.a. mõõdeti välja Haljava kooli krunt Sambu küla maast, mida hüüti Tinametsa mäeks. Koht hinnati 45 rublale raharendile.

1867.a. talvel toodi koolimaja palgid, kevadel algas ehitus, sügiseks oli maja katuse all.

1867.a. lõpetas Madis Peelbaum Kunda kooli ja tuli Haljavasse koolmeistriks. Koolimaja oli poolik ja töö algas Peetri talu kambris. Koolmeister oli Peetri talu peremehe vend. 1868.a. kevadel läks Peelbaum Haljavast ära Kolka Uuri kooli.

1868.a. tuli uueks koolmeistriks Jaan Tiitsman, kes oli Raasiku mõisa kärneliks.

Samal aastal ehitati valmis ka koolimaja rei ja majas kaks eluruumi. Klassitoal jäi ahi ehitamata ja põrand alla panemata. Sel talvel peeti kooli elutoa ühes kambris.

1869.a. sai maja täiesti valmis, selle õnnistas sisse noor kirikuõpetaja A. Christoph.

Koolimaja oli mõisa härra plaani järgi ehitatud, kõrged ja suured aknad. Laste magamis – ja seljariided ning toidunõud hoiti sahvris.

1867.a. oli Haljava koolis 10 poissi ja 4 plikat. Parasjagu, sest tuba oli väike. Sel aastal läks kooli ka 8-aastane Priidik Andewei. Mõned lapsed olid koolis juba 14 – 15 aastased. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist. Lapsed enne kirjutada ei osanud, lugeda oskas aga enamus.

Öösiti olid lapsed koolis, ainult kesknädalal käisid kodust moona toomas. Lapsi ei trahvitud, kõik olla läinud ladusalt. Andewei mälestuste põhjal oli see lõbusam talv tema elus. Jõuluks tegi mõis lastele jõulupuu ja igaüks sai kingituseks raamatu.

Järgmine talv oldi juba uues majas ja õpetajaks oli Tiitsmann, kes oli ka vallakirjutaja. Hakati õppima uue ainena piiblilugu. Õppetükkide selgeks õppimise peale pandi suurt rõhku. Kui oli õppimata, siis pandi trahvid peale. Karistuseks olid : söömata jätmine, ühel jalal seismine, tukistamine ja peksmine vitsaga. Mitte ainult õppimise pärast ei karistatud vaid ka koeruse pärast.

Kuna õpetaja oli ka vallakirjutaja, siis käis tallitaja tihti tema jutul.

Kord oli tallitaja jälle õpetaja juures, poisid käisid õues ja hobune tõmbas end lahti ja jooksis koju. Süüdistati poisse ja need said karistuseks peksa. Selle peale kirjutas tallitaja poeg koja ukse sisepoolele pliiatsiga:” Tiitsmannil on peks näpu otsas „Koolmeister sai teada ja poiss sai tagumiku tuliseks“.

1868.a. tehti Haljava mõisas kool sunduslikuks kõikidele l0aastaseks saanuile. Koolis pidid nad käima kolm talve. Kellel omal jõudu ei olnud, neile anti ka valla poolt abi

Sel talvel oli koolis 30 lapse ümber. Algul õpiti küünlatule valgusel, siis kinkis mõisahärra suure laelambi, nüüd oli klassituba valgem.

Õppeaineks oli lugemine, kus raamatuks oli testamendiraamat. Kirjutamine – raamatust väljakirjutamine, etteütlus tahvli peale ja ilukirjutamine paberi peale ehk – ehwti, veel oli rehkendamine ja laulmine. Päheõppimiseks olid katekismus, piiblilugu ja ükskordüks.

Esimeseks tunniks hommikul oli ühel päeval katekismus ja teisel päeval piibliloo tükkide ülesütlemine ja õhtul viimaseks tunniks oli laulmine. Igal nädalal tuli üks kirikulaul pähe õppida., peale selle veel isamaa ja muud laulud. Tunnid lõppesid kell kaheksa õhtul.

Hommikul tunnid algasid ja õhtul lõppesid palve lugemise või laulmisega. Peale tunde oli natuke vabaaega, mis veedeti ikka õues.

Lapsed olid ka öösel koolimajas, ainult lähedalt saunalapsed käisid kodus. Kolmapäeval lõppesid tunnid varakult, sest mindi koju moona tooma. Koolilapsed olid kuiva toidu peal. Mõni üksik kord, kui keegi endale keetis või kellelegi toodi kodust suppi järele.

Kooli ajal oli poiste hooleks ahjukütmine ja veetoomine. Ahjukütmisega oli tihti raskusi, sest haod olid toored ja enamus lepad, mis ei võtnud tuld. Poisid käisid vahel kelguga külast kuivi hagu vahetamas. Ahi ise oli kerisega ja ajas kütmise ajal suitsu sisse.

Tüdrukute hooleks oli tubade, laudade ja akende puhastamine. Kõiki neid töid tehti kordamööda. Vanemate ja targemate poiste hulgast valis koolmeister välja ühe „priimuse“ kes korra järel valvas.

Klassitoas oli kolm pikka lauda, iga seina ääres üks. Lauad olid jalgade peal lahtised ja nende ääres pikad pingid, istuti mõlemal pool laudu. Ühes lauas oli esimese, teises teise ja kolmandas kolmanda talve lapsed. Vanemad õpetasid ka nooremaid kaaslasi. Esimese laua otsa peal oli kulunud auk, seal lõikas koolmeister endale tubakat peeneks.

Kui hakati sööma, siis pöörati lauad teistpidi, et pealmised pooled puhtad püsiksid ja vihikuid ning raamatuid ära ei määriks. Enne ja peale söömist loeti või lauldi üks salm. Need olid koolmeistri poolt välja valitud ja pidid olema lastel pähe õpitud. Peale söömist said lauad jälle õiget pidi keeratud, tuba puhtaks pühitud ja kadaka suitsu tuppa tehtud, et silguhais ära kaotada.

Õhtul keerati jälle lauad teist pidi, toodi sahvrist magamiskotid. Mõned tegid asemed laudade peale, teised pinkidele või põrandale, mõni poiss magas ka ahju peal. Kui tuli ära kustutati hakati ennemuistseid ja tondijutte rääkima. Igaüks rääkis, mida teadis. Mõnikord jutustas ka koolmeister.

Viimastel aastatel ei karistanud koolmeister enam nii tihti lapsi ja peks jäi üsna harvaks.

Üldse käis ta tihti ära, eriti õhtuti. Koolmeistri asemele jäeti „ priimus„ kuid ega temast hoolitud. Mõnikord kirjutas „priimus„ küll koerust teinud poiste nimed tahvlile. Kes tahvli kätte sai, see kustutas nimed ära. Ja kes see pärast ikka enam kaebama hakkas .

1876 – 77 .a. oli Tiitsmannil viimane aasta Haljava koolis. Tol ajal hakati koolmeistritelt nõudma ka vene keele oskust, seda ta aga ei osanud. Koolmeister käis tihti kõrtsis, sellega kulutas ta oma aega ja varandust.

1877.a. sai koolmeistriks Priidik Andewei. (kelle mälestusi on kasutatud selles töös)

Priidik Andewei oli sündinud 10. novembril l859.a. Haljava mõisa Agari talus. 1867 –l873.a õppis ta Haljava külakoolis. 1873 -74 talve õppis ta koos kolme poisiga Harju – Jaani kiriku köstri C. Reinwaldi juures vene ja saksa keelt. Sama aasta sügisest kuni 1877.a. õppis ta Harju – Jaani kihelkonna koolis. 1877 .a. kuni 1892.a. töötas ta Haljava vallakoolis, 1879.a. tegi ta Tallinnas ära koolmeistri eksamid.

Tema ajal lasti teha uued pikad koolilauad koos pinkidega. Üks pikk laud endistest jäeti alles söömiseks. Koolis hakati õpetama ka vene keelt ja geograafiat.

P. Andewei koos Harju – Jaani köstri Reinwaldi ja Raasiku vallakirjutaja Kiwistikuga

tellisid endale eesti keelseid ajalehti „ Eesti Postimees„ ja hiljem ka „Sakala„ ja võtsid osa Aleksandri koolile raha korjamisest ning saatsid ajalehtedele sõnumeid.

1892 -1895.a. oli Haljavas koolmeister Hans Kitwel, kes lahkus siit Rae vallakirjutaja kohale.

23.aprillil 1895.a. ostis Haljava kogukond koolikrundi päriseks .

1895.a sügisest tuleb uueks koolmeistriks Kõnnu vallast Johannes Vilippus, kes töötas siin 1942.a, siis siirdus Raasiku kooli, kus töötas l951.a-ni. Vilippus on inimene, kelle elu ja töö on seotud pikka aega Raasiku ümbruse koolidega.

Raasiku ja Kambi valla kool töötas Läti mõisa maadel, kuhu 1870.a. ehitati uus valla- ja koolimaja. Maja materjali ja ehituse raha andis mõis, valla kulul aga veeti materjal kohale. Maja ehitati pae – ja telliskividest, algul oli ruumidel ka telliskividest põrandad. Selles majas õppisid Raasiku lapsed l962.a.-ni. Aegade jooksul on selles vanas majas tehtud ümberehitusi.

19.sajandi viimaste aastakümnete koolielust teame „ Raasiku ja Kambi valla koolikohtu protokolli raamat, 1885 – 1895 „ alusel. Seda raamatut on pidanud tolleaegne koolmeister Friedrich Matson, kes töötas siin 1885 – 1901.a.

1885 – 1886 . õppeaasta

Kool töötas kahes jaos – nädalakooli lapsed, kes olid saanud kümme aastat vanaks ja pidid koolis käima kolm talve ja vahekooli lapsed - tavaliselt 13 – 15 .aastased, kes käisid koolis ainult esmaspäeviti .

Kool pidi algama 15. oktoobril, kuid sel päeval ei olnud koolis ühtki last. 1. novembrist alates tuli vanematel trahvi maksta puudutud päevade eest – 5 kopikat nädalakooli lapse ja 15 kopikat vahekooli lapse pealt.

Protokoll nr. 8 , 23. novembrist näitab, et koolis oli 59 last ja 3 kodus haiged.

Kooliskäijate õpilaste kohta peeti ka arvestust ja nõuti neid kooli. Seda näitab protokoll nr.16, 21.jaanuarist 1886.a. : „ Sai alamal nimetatud kooli valitsusele, Raasiku valla koolivalitsuse poolt, Raasiku valla valitsuse läbi nende laste üle, kes küll Raasiku valla hingekirjas on, aga mitte siin koolis ei käi, küsimuse kirjad saadetud:

  1. Maartu 3 lapse pärast

  2. 2. Jägalase 1 lapse pärast

  3. Kodasose 3 lapse pärast

  4. Haljavase 5 lapse pärast

  5. Lehtse 2 lapse pärast

  6. Kiwilose 3 lapse pärast

  7. Peningole 4 lapse pärast

  8. Perilase 2 lapse pärast

  9. Pikwale 2 lapse ärast.

Nende nimetatud valdade kooli valitsuse poolt sai, siis koolis puuduvate laste üle kirjalikult tunnistuse nende koolis käimise üle nõutud.

Koolmeister F. Matson.

Tol ajal ei karistanud õpetaja üleannetuste eest vaid selleks kutsuti kokku valla koolikohtu liikmed. Nemad arutasid antud süüasja, määrasid karistuse ja viisid selle täide.

Protokoll nr. 18, 27.jaanuarist 1886. a.

„Kohal olid valla koolikohtu kiikmed : koolivanema asemik A.Tundeberg , kirikuvöörmünder J.Sirkas, tallitaja J.Raud ja koolmeister F.Matson.

Arutati Anton Kõrgemäe süüasja . ( protokoll nr. 14, 17.jaanuarist ) Tema oli leivakotiga löönud Miina Schömbergil suust ja ninast vere välja ning teisi kaaslasi lumme maha lükanud.

Karistuseks määrati 5 vitsahoopi, mis ka täide viidi. „

Raasiku koolis töötas üks õpetaja kolme jaoskonnaga (klassiga). Õpilased käisid kõik öösiti kodus, sest koolis oli ruumipuudus.

19.veebruaril 1886.a. oli kooli külastanud ja kool läbi vaadatud kreisikooli kohtu poolt. Nende poolt on tehtud protokolliraamatusse lk. 8 järgmine sissekanne :

„1. Üks suur puudus on siinse vallakoolis, et niisuguse hulga laste peale on üks ainuke koolmeister tööd tegemas. Siin oleks abikoolmeistrit kibedasti vaja ja lapsed peaksid kaheks jauku jagatud saema ja igal peaks oma koolmeister olema. Kas kirjutaja ei võiks abi koolmeistri ameti enese peale võtta? Vallakooli kohus pidagu selle asja peale nõu ja paluga seda ka mõisavanemate läbi .”

Selle alla on kirjutatud neli allkirja .Võime lugeda , et koolirevident härra ..... , pastor..... .....ja

Jõelähtme koguduse õpetaja .... ( ? Loppenau ) ja veel neljas allkiri.

Kuid antud soovitust ei täidetud, alles 1912.a. oli talvekuudel teine abiõpetaja.

1886 – 1887.a. protokollidest on näha , et laste hulgas on liikumas mitmesuguseid haiguseid, mille pärast esineb koolist palju puudumisi.

2o.dets.1887.a. – paljud puuduvad koolist kaelahaiguse pärast.

7.veebr. – koolist puudub 10 last silmahaiguse pärast. Kuid koolist puuduti ka vaesuse, puuduse ja halva ilma tõttu.

Protokoll nr. 5 , 6.veebr. 1887.a. kooli kirjas seisvatest 61-st lapsest puudusid 26.

Neist 6 silmahaiguse pärast, ülejäänud 20 on vabandamata koju jäänud. Kuid sel talvel leiti kaugelt lastele siiski koolis ööbimiseks võimalused.

Koolis hakati pöörama tähelepanu vene keele õpetamisele.

26. veebruaril 1887.a. saab kooliõpetaja kirja, millele tuleb vastata.: kas ta mõistab vene keeles lugeda ja kirjutada ning ka rääkida ja jutustada. Koolidele hakatakse ka tähelepanu pöörama kõrgemalt poolt. Nii on õpetaja Matson saanud 7.nov.l888.a. kirja Revelist, Rahvahariduse inspektorilt. Selles nõutakse vastust : kooli asukoha, suuruse, materiaalse abi, õpetaja palga, hariduse ja ettevalmistatuse kohta. Edaspidine asjaajamine toimub vene keeles.

1890 – 91.a. valla koolikohtu protokollid on nõutud ka vene keeles.

Sel õppeaastal anti kohustuslikud kooli programmid, mis tuli õpetajal ära jagada viie päevase koolinädala peale ( teisipäevast laupäevani, kuna esmaspäeval käisid koolis vahekooli lapsed)

Programmi aluseks oli Revali rajooni Rahvakoolide inspektori käskkiri nr. 2665.

!891 – 1892 õppeaastal oli Raasiku ja Kambi valla koolis endiselt üks õpetaja kolme talve lastega – kokku 50 last, neist 9 kolmanda, 21 teise ja 20 esimese talve last. Need andmed on protokollist nr. 5 , 18.nov. 1891.a. Sel talvel oli koolilaste hulgas jälle liikvel haigused.

5.detsembril oli koolis ainult 17 last, teised olid kodus leetreis. Kuid 9. detsembril on valla kohus sunnitud saatma Talurahva koolide inspektori härrale teate, et suurem osa lapsi on haigestunud rõugedesse.

1892 – 1893 õppeaastal on koolis 62 last.

26.jaanuaril 1893.a. kontrollis Harjumaa kreisikooli kohtu käsul kooli kreisikooli revident

( allkiri mitteloetav). Kontrolliti katekismuse, piiblilugu, laulmist, lugemist, kirjutamist, rehkendamist, geograafia ja vene keele olukorda koolis.

Kuna koolist puudujaid oli endiselt palju, siis 14.märtsil 1893.a. kutsus valla koolikohus kokku nende laste vanemad, kes ilma vabandamata olid koolist ära jäänud. Kokku oli tulnud 9 lapsevanemat, neilt nõuti trahvi 5 kopikat igapäevase ja 10 kopikat vahekooli lapse pealt iga ärakulutatud päeva eest. Lapsevanemad andsid vastust, miks nende lapsed on puudunud.

Põhjused : haigus, vaesus – näljas ja alasti, vanem poeg võeti soldatiks – ema lesk, kauge kooli käia jne. Kuid kõik lapsevanemad lubasid oma lapsed tuleval aastal korralikult kooli panna.

Vaatamata rahva pingutustele koolide olukorra parandamiseks jäid need ikka kehvadesse tingimustesse. Kõikidel lastel ei olnud võimalik isegi kolme talve koolis käia.

1880-ndail aastail tugevnes ka rahvuslik rõhumine Venemaa ääremaadel, seega ka Eestis. Töö tegi raskeks ka kohustuslik õppimine vene keeles.Õppekavad jäid ülekoormatuks usuõpetuse ja kirikulauludest, mida võidi õppida siiski eesti keeles. Vaatamata raskustele, jätkasid koolid tegevust, rahvas kasvas haridusjanu, mis aitas kaasa eesti rahva üldharidusliku taseme tõusuks.

Kasutatud kirjandus.

  1. Andewei, Priidik, Mõnda minu mälestustest ja lühike elulugu , I osa , kirjutatud 1936.a.

  2. Eesti NSV ajalugu , II köide ,Tallinn 1963 .

  3. Raasiku ja Kambi valla koolikohtu protokollid 1885 – 1895.a.

  4. Raasiku kooli kroonika.

 

Töö on arvutisse trükkinud Mare Vaarik 2010.a. jaanuaris.

You are here: Home Meie kool Ajalugu